diff --git a/corp/freecorpus.txt b/corp/freecorpus.txt index 9e3c7ac4..35f851f1 100644 --- a/corp/freecorpus.txt +++ b/corp/freecorpus.txt @@ -1056,7 +1056,12 @@ Näkkäläjärvi mušttʼtii še ääʹrbvuâlaž teâđ, ääʹrbvuâlaž jieʹ Näkkäläjärvi puuʹti õlmmsa späʹssbõõššâm-mainnsest, što ij juuʹrd äʹlǧǧed teänab puõʹtti vaalpââʹjest sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen. – Ǩiõččlõõđam tän vaalpââʹjest viikkâd ooudâs sääʹmaaʹššid nuʹtt puârast ko vuäitam, mâŋŋa tän kuâđam tuâi nuõrab oummid. Šuurmõs tän vaalpâjja pijjum täävtõõzzin lij meeraikõskksaž tuâjjorganisaatia ILO alggmeersuåppmõõžž radifiimõš da vääžnai lääʹǩǩmuttsi äiggavuäǯǯmõš, säärnai Näkkäläjärvi. – Tuäivam, što mij sääʹmteeʹǧǧest pâʹsttep čuäʹjtet jiijjân vuäinlmen täid aaʹššid nuʹtt puârast da tärkka, što Lääʹddjânnam mââimõõzzâst radifiiad suåppmõõžž. Saaǥǥjååʹđtemǩeâštast nuʹbben kuâđđjam Tiina Sanila-Aikio tuäivv, što mõõnni vaalpâjja luânddnallšem kueiʹt årra juâkkõõttmõš ij puäʹđči heâmmeed ååʹn älggam vaalpââi tuâi. – Tuõttääʹššest haaʹlääm, što õhttsažtuâjjtobddmõš da juʹrddemvueʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧest nâânast pueʹrab årra, maainsti Sanila-Aikio. Sääʹmteʹǧǧ ååcc ǩieʹsstuejjlaid -Sääʹmteʹǧǧ paʹlǩǩat ǩieʹsstuejjlaid mättmateriaaltuõjju. Luõvâld ǩeerjtum ooccmõõžž tuejj- da škooultõstuõđstõõzzineez vuõltteet Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkådda täʹlvvmannu 29. peivva 2016 čiâss 16 mõõʹneeʹst. Oocccmõõžž vuäitt vuõltteed neʹttpååʹšt mieʹldd addrõʹsse +Sääʹmteʹǧǧ paʹlǩǩat ǩieʹsstuejjlaid mättmateriaaltuõjju. Luõvâld ǩeerjtum ooccmõõžž tuejj- da + škooultõstuõđstõõzzineez vuõltteet Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkådda + täʹlvvmannu 29. peivva 2016 čiâss 16 mõõʹneeʹst. + + +Oocccmõõžž vuäitt vuõltteed neʹttpååʹšt mieʹldd addrõʹsse Sääʹmnuõri konfereensest kuulât ääiʹjpoddsaž maainstemvuârai Sääʹmteeʹǧǧ kålggmannu 16. peeiʹvi riâššâm sääʹmnuõri konfereensest kuulât ääiʹjpoddsaž maainstemvuâraid. Konfereens puätt ääʹveet kulttur- da sporttminister Stefan Wallin. Lââʹssen nuõripolitiikklaž äʹššǩeeʹrji ânnʼjõžvueʹjjest puätt maainstet mättʹtõsministeria nuõriõõutilååǥǥ jååʹđteei Olli Saarela. Sääʹmteeʹǧǧ tiõrvtõõzz konferenssa põhtt Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi. @@ -1089,7 +1094,10 @@ Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar šiõttii še kuõʹhtt õhttsažtuejjorgaaned, koin Õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi (Sámi Giellagáldu) ǩiõlljuâǥǥtõõzzid vaʹlljee toimmpâjja 2016 - 2019 täiʹd vuäzzlaid (kâuʹrrmieârki seʹst jiiʹjjes vääʹrrneǩ): Tâʹvvsääʹm: Kaarina Vuolab-Lohi (Sierge Rasmus), Marjaana Aikio (Ellen Pautamo); Aanarsääʹm: Anna Morottaja (Tanja Kyrö), Petter Morottaja (Hannu Kangasniemi) da Marja-Liisa Olthuis (Mervi Skopets); Nuõrttsääʹm: Erkki Lumisalmi (Miika Lehtinen), Tiina Sanila-Aikio (Hilkka Fofonoff), Seija Sivertsen (Raija Lehtola) da Natalia Vaskova, Ruõššjânnam (Zoja Nosova, Ruõššjânnam). Lââʹssen Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi veâl riikksåbbra mainstõõzz sääʹmaaʹšši õuddnummšest Lääʹddjânnmest eeʹjjest 2015 da aalǥti takai konttâr vueʹlnn toimmjeei kääzzkâʹsttemjuâkksa väʹlddtoimsaž markknâʹstemjååʹđteei veeʹrj 1.3.2016 looǥǥeeʹl. Sääʹmteʹǧǧ lij obbžurr POLURA maadârdõõzzâst -Sääʹmteʹǧǧ halltõs uuʹdi 17-seiddsa ceälkkmuužž Mädd- da meäʹcctäällministeria valmštõllum halltõõzz maadârdõõzzâst puäʒʒtääl- da jieʹllemvueʹǩǩjääl teäggtõõzzâst (mâŋŋa POLURA) såb-brest 28.5.2009. Sääʹmteʹǧǧ lij obbžurr tõn vuâkka mäʹhtt POLURA-lääʹjjšiõttõs lij valmštõllum. Eeʹjj 2007 vuâđđlääʹjjvälljkåʹdd lij oudldam, što sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkâʹsttmõš lij ainsmâʹtted aalǥâst ääʹljeeʹl da valdiasååbbar âlʹǧǧed riõmmâd obboođumuʹšše, koʹst sääʹm kulttuursaž da vuõiggâdvuõđlaž spe-sialstaattus vääʹldet ääʹššmieʹlddsânji lokku. Vuâđđlääʹjjvälljkååʹdd vuäʹpstõs iʹllakku teâuddjõõvvâm. Sääʹmteʹǧǧ vuäinn POLURA eʹtǩǩõõzz nuʹtt, što tõt lij šiõlggsânji sääʹmnarood da sääʹmpuäʒʒhåiddkulttuur čårsteei kõskkvuõđâst puäʒʒhoiddu. Sääʹmteʹǧǧ lij aaibâs obbžurr lääʹǩǩtekstta da tõn siiʹsǩest åårrai äʹššvââʹjjid da teekstest aiccum ǩiõččâmvueʹǩǩvuõʹtte sääʹmpuäʒʒhååid beälla. +Sääʹmteʹǧǧ halltõs uuʹdi 17-seiddsa ceälkkmuužž Mädd- da meäʹcctäällministeria valmštõllum halltõõzz maadârdõõzzâst puäʒʒtääl- da jieʹllemvueʹǩǩjääl teäggtõõzzâst (mâŋŋa POLURA) såb-brest 28.5.2009. + + +Sääʹmteʹǧǧ lij obbžurr tõn vuâkka mäʹhtt POLURA-lääʹjjšiõttõs lij valmštõllum. Eeʹjj 2007 vuâđđlääʹjjvälljkåʹdd lij oudldam, što sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkâʹsttmõš lij ainsmâʹtted aalǥâst ääʹljeeʹl da valdiasååbbar âlʹǧǧed riõmmâd obboođumuʹšše, koʹst sääʹm kulttuursaž da vuõiggâdvuõđlaž spe-sialstaattus vääʹldet ääʹššmieʹlddsânji lokku. Vuâđđlääʹjjvälljkååʹdd vuäʹpstõs iʹllakku teâuddjõõvvâm. Sääʹmteʹǧǧ vuäinn POLURA eʹtǩǩõõzz nuʹtt, što tõt lij šiõlggsânji sääʹmnarood da sääʹmpuäʒʒhåiddkulttuur čårsteei kõskkvuõđâst puäʒʒhoiddu. Sääʹmteʹǧǧ lij aaibâs obbžurr lääʹǩǩtekstta da tõn siiʹsǩest åårrai äʹššvââʹjjid da teekstest aiccum ǩiõččâmvueʹǩǩvuõʹtte sääʹmpuäʒʒhååid beälla. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv 2014 riâžžât Suäʹđjlest Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv 2014 riâžžât Suäʹđjel ceerkavsiidâst. Čeäʹppvuõđpeeiʹvpäiʹǩǩen šâdd leeʹd Suäʹđjel ođđ sporttpõrtt, kååʹtt lij ceerkavsiid jäärnâǩpääiʹǩest. Čeäʹppvuõđpeeiʹv väʹlddkååddlaž vuâđđjurddjen lij pleässjumuš. Čeäʹppvuõđpeiʹvv riâžžât sääʹmteeʹǧǧ da Suäʹđjel kååʹdd õhttsažtuâjjan. Sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʹjem- da mättʹtem-material-luʹvddkåʹdd tobdstõõđi ođđ sporttpõʹrtte da tuʹmmji čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššmõõžžâst Suäʹđjlest čõhččmannu 23. peeiʹv såbbrõššum såbbrest. Čeäʹppvuõđpeiʹvv riâžžât neäʹttlest 12 leʹbe 13. Luʹvddkåʹdd tuʹmmai čeäʹppvuõđpeeiʹv peiʹvvmeäʹr puõʹtti såbbrest kålggmannu looppâst. @@ -1120,7 +1128,8 @@ Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärv Taar sääʹmteeʹǧǧ presidentt Egil Olli särnn, što lij kuärǥast tõʹst, što saaǥǥstõõllmõõžž peäʹsse ååʹn äʹlǧǧed.”Mâʹte tieʹttep, što liâ leämmaž mõõn-ne veeʹrd jeeʹresmiõllsažvuõđ saaǥǥstõõllâmplaanâst, jeärben Taarrâst, leša ko mij ååʹn tieʹttep, što Lääʹddjânnam da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ da tõõi jânnmi halltõõzzi kõõskâst lij õhttmiõllsažvuõtt, nuʹtt alttumuš ij vuäǯǯ leeʹd Taarrâst ǩidd. Hääʹlääm ââʹnned tän poodd äuʹǩǩen ǩeiʹttad Lääʹddjânnam da Ruõcc tän poddsaž šiõǥǥ proseezzâst. Da vuârdam ääʹlšest, što äʹlǧǧep tuejjeed tuâj tän histoorlaž ääʹšš pirr, leʹbe nuʹtt, što vuäǯǯap äigga sääʹmsuåppmõõžž kolmmen jânnmest, koʹst jälstep”, juäʹtkk Egil Olli. Ingrid Inga Klemetti Näkkäläjärvi Egil Olli Ruõcc sääʹmteʹǧǧ Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ Taar sääʹmteʹǧǧ 070 – 773 7762 +358 50 5242109 +47 78 47 40 00 Sääʹm luʹvddkådda nõõmteš ođđ vuässlaid -Sääʹm parlamenttaarla suåvtõõzz sååbbar nõõmti ođđ vuässlaid koolm Tâʹvvjânnamlaž da Ruõšš saaʹmi õhttsaž sääʹm ǩiõll-luʹvddkådda. +Sääʹm parlamenttaarla suåvtõõzz sååbbar nõõmti ođđ vuässlaid koolm Tâʹvvjânnamlaž da Ruõšš + saaʹmi õhttsaž sääʹm ǩiõll-luʹvddkådda. Ođđ ǩiõll-luʹvddkåʹdd tuåimmai eeʹjj 2011 loopp räjja da tõt eeʹttkâstt õhttseʹžže čiččâm sääʹmǩiõllâd. Parlamenttaarlaž suåvtõs noorõõđi Ruäʹvnjaarǥâst 14.4. Sääʹm ǩiõll-luʹvddkååʹdd vuässliʹžžen pâjja 2010-2011 nõõmteš puõʹtti persoonid: Lääʹddjânnmest tâʹvvsääʹmǩiõl eeʹttkâstt Vesa Guttorm (vääʹrrvuässlaž Petra Biret Magga-Vars), aanarsääʹmǩiõl Petteri Morottaja (Ilmari Mattus) da nuõrttsääʹmǩiõl Erkki Lumisalmi (Jouni Moshnikoff). @@ -1229,7 +1238,11 @@ Cistt oudd nuõrisuåvtõʹsse raavâs meersaž tobdstõõzz, kååʹtt lij Mij ouʹdde puäʹtte juõʹǩǩpeivvsaž jeeʹresnallšem vasttõõzz lääidast laiddu, kook vuâđđâʹvve jiânnai mij etnlažvuõʹtte. Jeeʹresnallšemvuõtt lij viõkkvääʹrr, leâʹša tõt vuäitt leeʹd še nueʹđđ. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz tuâi õõlǥtumuužž lâʹssne õhttsažkååʹddest, koʹst sääʹmnuõr feʹrttje čiõʹlǧǧeed kulttuures da še tuâǥǥa. Põrggâp puʼhtted väʹlddnarood tiõttu jäänab sääʹmvuõđâst ofelaštuâi pääiʹǩ. Cistt oudd lââʹssmiârktõõzzid tuõjju koon tuejjeep. Tõn miârktõs lâssan juʹn õhttu tõin što tieʹttep, što tuâi koon tuejjeep tõn ââʹnet äärvast da tõn vuâmmšet še väʹlddkååddlaž tääʹzzest. Lââʹssen cistt oudd åskkamvuõđ da kuâstlvõõzz, kååʹtt tuärjjad vuäǯǯad jurddjid, ceälkkmuužžid da pukid tuejjumuužžid šuurab teäddäärv. Vueiʹttep kuärǥast späʹssbõõššâd da kåʹmrded. Täʼst lij šiõǥǥ juäʹtǩǩed ." Snimldõk Tanja Sanila. ”Čiõlǥtõs saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđin lij jiiʹjjesnallšem” -- Saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđid ǩiõttʼtõõllâm čiõlǥtõõzz raajjmõš lij jiiʹjješnallšem tuâjj. - Äiʹggsab vuõssnaroodi ooumažvuõiggâdvuõtt-teâđtõõzz liâ leämmaž valdia mieʹlddsa, koin määŋgain liâ määŋg vuõssnarood. Saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđid ǩiõttʼtõõllâm čiõlǥtõs lij vuõssmõs, kååʹtt puätt ǩiõttʼtõõllât õõut narood neellj valdia vuuʹdest, tuõđi YK vuõssnarooditeâđteei James Anaya Ruäʹvnjaarǥâst. +- Saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđid ǩiõttʼtõõllâm čiõlǥtõõzz raajjmõš lij jiiʹjješnallšem tuâjj. + - Äiʹggsab vuõssnaroodi ooumažvuõiggâdvuõtt-teâđtõõzz liâ leämmaž valdia mieʹlddsa, koin + määŋgain liâ määŋg vuõssnarood. Saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđid ǩiõttʼtõõllâm čiõlǥtõs lij + vuõssmõs, kååʹtt puätt ǩiõttʼtõõllât õõut narood neellj valdia vuuʹdest, tuõđi YK + vuõssnarooditeâđteei James Anaya Ruäʹvnjaarǥâst. Snimldõõǥǥâst YK vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđi spesialteâđteei, professor James Anaya Ruäʹvnjaarǥâst. Snimldõk: Sára Márjá Magga. Spesialteâđteei Anaya maainsti, što suu ǩiõččlõõttmõžžân lij taʹrǩǩõõllâd saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjumuužž vuõssnaroodi ǩiõččâmvueʹjj mieʹldd. Ruäʹvnjaarǥâst 15.- 16.4. riõššum noorõõttâmpoodd leʹjje bieʹǩǩ saaʹmi, valdiai da spesialteâđteei kõskksa vuârrmainstumužž, kååʹtt juätkkai veâl mâŋŋa noorõõttâmpooddi. – Čiõlǥtõõzzi diõtt riõššum noorõõttâmpooddi mââibeäʹlnn puäʹtte veâl täujja lââʹss kõõččmõõžž, koid haaʹleep vasttõõzzid. - Valmštem vueʹlnn åårrai ooumažvuõiggâdvuõtt-teâđtõõzz täävtõssân lij ooudâsviikkâd vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđi da vueʹjj miõttlaž ooudâsviikkmõõžž. Čiõlǥtõs puätt ââʹnned seʹst juurdpuättmõõžžid da siâssmõõžžid, kook vuâđđâʹvve Tâʹvvjânnamlaž jiijjâz vuõssnaroodes kuõskki õõlǥtumuužžid. @@ -1303,14 +1316,25 @@ Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva liâ iʹlmmtõõttâm 24 musiikk voddõõtt . Lââʹssteâđaid täʹst Ođđ mättʼtem-materiaal aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse -Aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž vuâđđmättʼtõõzz diõtt lie iʹlmmstõõvvân ođđ mättʼtem-materiaal, aanarsääʹmǩiõllsaž nuuʹbb klaass matematiikk ǩiđđǩeʹrjj Lohosierâ 2, kiđđâ lij juätkk ääiʹjben čõõđtum kuälmad ǩerjja. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse iʹlmmstõʹvve vitt ođđ jeeʹres mättʼtemaunnstõõzz da õhtt lââʹssteädldõk Bluppe-rääidast. -Lohosierâ 2, kiđđâ lij jåårǥlõttum WSOY Matikka-rääidast, kååʹtt puäʹđet čõõđtet obbvuõđstes aanarsäämas. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž Lohkoleaika –nõmmsaž joortõs rääidast lij juʹn škoouli âânnmõõžžâst. Lohosierâ 2 –ǩeeʹrj lij jåårǥlâʹttam Iiris Mäenpää. Lââʹssteâđaid +Aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž vuâđđmättʼtõõzz diõtt lie iʹlmmstõõvvân ođđ mättʼtem-materiaal, aanarsääʹmǩiõllsaž nuuʹbb klaass + matematiikk ǩiđđǩeʹrjj Lohosierâ 2, kiđđâ lij juätkk ääiʹjben čõõđtum kuälmad ǩerjja. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse iʹlmmstõʹvve + vitt ođđ jeeʹres mättʼtemaunnstõõzz da õhtt lââʹssteädldõk Bluppe-rääidast. +Lohosierâ 2, kiđđâ lij jåårǥlõttum WSOY Matikka-rääidast, kååʹtt puäʹđet čõõđtet obbvuõđstes aanarsäämas. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž + Lohkoleaika –nõmmsaž joortõs rääidast lij juʹn škoouli âânnmõõžžâst. Lohosierâ 2 –ǩeeʹrj lij jåårǥlâʹttam Iiris Mäenpää. + Lââʹssteâđaid täʹst. -Bluppe-rääidast čõõđtum ođđ tâʹvvsääʹmǩiõllsaž ǩeeʹrj Bluppe mállásat, Bluppe da albbas, Bluppe da ealga, Bluppe da guovžžačivggat da Bluppe ja goddesáhpánat suâʹppe jeeʹres mättʼtemaunnstõssân di sääʹmkiõllsaž da še jieʹnnǩiõl da veeʹres ǩiõl mättʼtõʹsse. Ooudbi lââʹssen iʹlmmtõõvi lââʹssteädldõk äiggsab loʹppe kaaupšum Bluppe da miessi –ǩeeʹrjest. Ođđ ǩeeʹrjid lij ruõccǩiõlâst jåårǥlâʹttam Hannu Kangasniemi. Ǩiõl taʹrǩǩumuužž lij tuejjääm Jovnna Ánde Vest. Bluppe –ǩeeʹrjid lij ǩeeʹrjtam alggaalǥâst Inga Borg. Lââʹssteâđaid +Bluppe-rääidast čõõđtum ođđ tâʹvvsääʹmǩiõllsaž ǩeeʹrj Bluppe mállásat, Bluppe da albbas, Bluppe da ealga, Bluppe da + guovžžačivggat da Bluppe ja goddesáhpánat suâʹppe jeeʹres mättʼtemaunnstõssân di sääʹmkiõllsaž da še jieʹnnǩiõl da veeʹres ǩiõl + mättʼtõʹsse. Ooudbi lââʹssen iʹlmmtõõvi lââʹssteädldõk äiggsab loʹppe kaaupšum Bluppe da miessi –ǩeeʹrjest. Ođđ ǩeeʹrjid lij + ruõccǩiõlâst jåårǥlâʹttam Hannu Kangasniemi. Ǩiõl taʹrǩǩumuužž lij tuejjääm Jovnna Ánde Vest. Bluppe –ǩeeʹrjid lij ǩeeʹrjtam + alggaalǥâst Inga Borg. Lââʹssteâđaid täʹst. -Sääʹmteʹǧǧ lij čõõđtam õhttseʹžže kääuc ođđ materiaal eeʹjj 2014 vuõssmõs neäʹttli äiʹǧǧen. Pueʹtti teädldõõǥǥâst vueʹrdet seämmanallšen kuõrtõõzz, kååʹtt lij Girjegiisá Oy alggaalǥâst eeʹjj 1993 čõõđtum Pekka Sammallahti Sääʹm-lääʹdd-sääʹm tâʹvvsääʹm sääʹnnǩeeʹrjest. (Sámi-suoma-sámi sátnegirji). +Sääʹmteʹǧǧ lij čõõđtam õhttseʹžže kääuc ođđ materiaal eeʹjj 2014 vuõssmõs neäʹttli äiʹǧǧen. Pueʹtti teädldõõǥǥâst vueʹrdet + seämmanallšen kuõrtõõzz, kååʹtt lij Girjegiisá Oy alggaalǥâst eeʹjj 1993 čõõđtum Pekka Sammallahti Sääʹm-lääʹdd-sääʹm + tâʹvvsääʹm sääʹnnǩeeʹrjest. (Sámi-suoma-sámi sátnegirji). Sääʹmteeʹǧǧ čõõđtum mättʼtem-materiaal lie vuäǯǯamnalla Sámi duodji-kaaupâst Sajoozzâst Aanrest, õhttõõzz -leʹbe sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest ritva.tammela(at)samediggi.fi. +leʹbe + sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest ritva.tammela(at)samediggi.fi. Nils-Aslak Valkeapää – Prääʹzneǩ- konsertt Sajoozzâs 9.11 Sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst riâžžât maaiʹlmest todbbum stnäätnai sääʹmčeäppneeʹǩǩi jouʹǩǩe kuulli Nils-Aslak Valkeapää prääʹzneǩkonsertt 9.11.2013. Konseerttest mušttlep Valkeapää jieʹllemtuâi. 70-ekksažprääʹzneǩeeʹjj cisttân riõššum konsertt nåårr õʹhtte joouk juõiǥjid da musikneeʹǩǩid, kooivuiʹm Valkeapää tuejjii jieʹllem äiʹǧǧen kuuʹǩǩ piʹštti õhttsažtuâi. Konseerttest kuulât lââʹssen sääʹmjuõiǥai ođđ puõlvvõõǥǥid. @@ -1385,7 +1409,8 @@ seiddmieʹrr : 158 Hâʹdd: 4,00 € ISBN 951-53-0385-0 Saaʹmi puärrsituâi ooudâsviikkâmpeeiʹv III 22.5.2013 -Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšemvuâlaž SaKaste-Saaʹmi sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi ooudâsviikkâm-raajõs – haʹŋǩǩõs reäšš kuälmad saaʹmi puärrsituâi ooudâsviikkâmpeeiʹvid. Haʹnǩǩõõzzâst ooudâsviiǥǥât sääʹmǩiõllsaž kääzzkõstaʹrjjumuužž da sääʹmǩiõl da kultuur lokku väʹlddem tuåimmjem-vueʹjjid di raaveet personkååʹdd silttumuužž. +Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšemvuâlaž SaKaste-Saaʹmi sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi + ooudâsviikkâm-raajõs – haʹŋǩǩõs reäšš kuälmad saaʹmi puärrsituâi ooudâsviikkâmpeeiʹvid. Haʹnǩǩõõzzâst ooudâsviiǥǥât sääʹmǩiõllsaž kääzzkõstaʹrjjumuužž da sääʹmǩiõl da kultuur lokku väʹlddem tuåimmjem-vueʹjjid di raaveet personkååʹdd silttumuužž. Ooudâsviikkâmpeeiʹvi da puärrsituâi ooudâsviikki-äʹšštobddiäʹrttelreʹttlâsttmõõžž vuâđeld haʹŋǩǩõõzzâst raajât saaʹmi puärrsituâi tuâjjkoollatǩ, kååʹtt âânn seʹst raʹvvjõõzzid da tuåmmjem-maallid sääʹmǩiõllsaž puärsmeei narood kõõskâst reʹttlõʹsttjid. Saaʹmi puärrsituâi kuälmad ooudâsviikkâmpeeiʹvi vuâđđjurddjen liâ: Ooumažärvvsaž puäʹresvuõtt. Mâiʹd vahssâmveʹrǧǧneeʹǩǩ oudlde sosialhuõl jälstemkääzzkõõzzin? Mõõnnalla sääʹmǩiõll da kulttur vääʹldet lokku strooiʹtel da jälstemkääzzkõõzzin? Äʹšštobddisaaǥǥvuârai mainsteeʹjen liâ jm. Marja Vaarama (THL), Elina Uusitalo (Valvira) da Eine Heikkinen (Valvira) @@ -1516,7 +1541,13 @@ ISBN: 978-952-441-288-9 Sääʹmteʹǧǧ 2015 Vuõssmõs dohat sääʹnned -ǩeʹrjj lij jåårǥlõttum eŋgglõsǩiõllsaž ǩeeʹrjest The First Thousand Words in English . Nuõrttsääʹmǩiõʹlle tän ǩeeʹrj alggtuâi lie raajjâm Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzz nuõrttsääʹmǩiõl da -kulttuur mättʼtõõtti (2013-2014) uʹčteeʹlez Tiina Sanila-Aikio jååʹđteʹmen. Ǩiõltaʹrǩǩeejen lij tuejjääm Merja Fofonoff . -Ǩeeʹrj vueiʹtet ââʹnned nuʹtt jieʹnnǩiõllsaž päärnai mättʼtõõzzâst ko še nuõrttsääʹm veeʹres ǩiõllân lookki mättʼtõõttjivuiʹm. Stephen Cartwright kaartin vuäitt vuâmmšed håʹt mâiʹd da nääiʹt ǩeʹrjj älšmâtt päärnaid mättjed ođđ saaʹnid da še ǩeeʹrjted. Uʹčteeʹl vuäitt saǥstõõllâd mättʼtõõttjivuiʹm ǩeeʹrj hääʹsǩes kaarti vuâđald leʹbe päärna vuäiʹtte håʹt mâka ǩeeʹrjted mainnâz lieʹvvjum seeidai kaart pirr. +Ǩeeʹrj vueiʹtet ââʹnned nuʹtt jieʹnnǩiõllsaž päärnai mättʼtõõzzâst ko + še nuõrttsääʹm veeʹres ǩiõllân lookki mättʼtõõttjivuiʹm. Stephen + Cartwright kaartin vuäitt vuâmmšed håʹt mâiʹd da nääiʹt ǩeʹrjj älšmâtt + päärnaid mättjed ođđ saaʹnid da še ǩeeʹrjted. Uʹčteeʹl vuäitt + saǥstõõllâd mättʼtõõttjivuiʹm ǩeeʹrj hääʹsǩes kaarti vuâđald leʹbe + päärna vuäiʹtte håʹt mâka ǩeeʹrjted mainnâz lieʹvvjum seeidai kaart + pirr. Mattu saaʹnid karttsääʹnnǩeʹrjj Saʹnnâs: Katri Fofonoff @@ -1851,7 +1882,9 @@ Sajoozz väʹlddkueʹrnec čuäʹjtemkriiʹlc Sajoozz väʹlddkueʹrnec čuäʹjtemkriiʹlc di studia pleässjemšâʹlddrääni da tõi jååʹđtemvaauni haʹŋǩǩumuužž kuõskki taʹrjjeemraukkmõš ääʹveet Hilma -iʹlmmtemkääzzkõõzzâst 18.8.2011. Taʹrjjeemǩeâstt poott 12.9.2011 čiâss 16.00. Looǥǥ Taʹrjjeemraukkmõõžž. Sääʹmteʹǧǧ ååcc aanarsääʹm ǩiõlltuâjjla, nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjla da tâʹvvsääʹm ǩiõlltuâjjla -Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ ååcc äigga 1.1.2013-31.5.2014 aanarsääʹm ǩiõlltuâjjla, nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjla da tâʹvvsääʹm ǩiõlltuâjjla di koontârpiizzar äigga 1.1.2013-30.6.2014 õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõʹšše. +Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ ååcc äigga 1.1.2013-31.5.2014 aanarsääʹm ǩiõlltuâjjla, nuõrttsääʹm + ǩiõlltuâjjla da tâʹvvsääʹm ǩiõlltuâjjla di koontârpiizzar äigga 1.1.2013-30.6.2014 + õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõʹšše. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.1.2013 õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat/resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõõzz, kååʹtt poott 30.6.2014. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU Interreg IV A Nord Sääʹmjânnam. Tuâi praksiizz čõõđtem diõtt Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ ååcc äigga 1.1.2013 – 31.5.2014 1 mieʹrräiggsaž nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjja 1 mieʹrräiggsaž aanarsääʹm ǩiõlltuâjjla da @@ -1888,7 +1921,9 @@ Lääʹssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aiki Sääʹmteeʹǧǧ piisarkåʹdd lij ǩidd 6.-31.7.2015 Sääʹmteeʹǧǧ piisarkåʹdd lij ǩidd 6.-31.7.2015 kõõskâst. Vaaldšemjååʹđteei ǩieʹssluõvâspoodd sâʹjjsižžen 1.-31.7.2015 tuåimmai vs. lääʹǩǩpiisar Kalle Varis, teʹl. 010 8393 187, gsm. 050 384 70 40. Sääʹmkultturkõõskõs Sajos čokkleemkaggõõttâmpodd -Sääʹmkultturkõõskõs Sajos čokkleemkaggõõttâmpodd ââʹnet põrttraajjâmtuâjjmääddast (Aanar) nelljdpeeiʹv njuhččmannu 14. peeiʹv 2011. Podd älgg põrttraajjâmtuâjjmaddu tobdstõõttmõõžžin čiâss 13.30 da veerjlaž čokkleemkaggõõttâmprääʹzneǩ älgg čiâss 14.00. +Sääʹmkultturkõõskõs Sajos čokkleemkaggõõttâmpodd ââʹnet põrttraajjâmtuâjjmääddast (Aanar) + nelljdpeeiʹv njuhččmannu 14. peeiʹv 2011. Podd älgg põrttraajjâmtuâjjmaddu + tobdstõõttmõõžžin čiâss 13.30 da veerjlaž čokkleemkaggõõttâmprääʹzneǩ älgg čiâss 14.00. TEÂĐTÕS. Sääʹmkultturkõõskõs arkktehtuurǩeâšttõõttmõš Senaatt-ǩiddõõzz reäʹšše plaaneemest takai kueʹhttpoddsaž arkktehtuurkeâšttõõttmõõžž. Ǩeâšttõõttmõõžž vuõssmõs podd älgg 14.4.2008 da poot 30.6.2008. Keâšttõõttmõõžž nuʹbb podd älgg 1.9.2008 da poott 3.10.2008. @@ -1899,7 +1934,8 @@ Tuâi koʹlle jeeʹrbi mieʹldd sääʹmǩiõll-lakka da jeeʹres sääʹmǩiõl Ooccmõõžž âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 26.5.2015 čiâss 16. mõõneeʹst addrõõzzin Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos, 99870 Aanar. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd ǩiõllstaanpiisar Siiri Jomppanen teʹl. 010 839 3111. Sääʹmtegga vuäitt tobddstõõttâd neʹttadrõõzzâst nettiosoitteessa www.samediggi.fi Perstak-a tõn mättʼtem-materialtuâjast? -Sääʹmteʹǧǧ rääjj škoouli diõtt mättʼtem-materiaalid. Tän tuâjast taarbšep mättʼtem-materiaali tuejjeeʹjid. Perstak-a tõn mäkam tuâjast? +Sääʹmteʹǧǧ rääjj škoouli diõtt mättʼtem-materiaalid. Tän tuâjast + taarbšep mättʼtem-materiaali tuejjeeʹjid. Perstak-a tõn mäkam tuâjast? Materiaalid valmštet škooulʹjem- da mättʼtem-material-luʹvddkååʹdd priimmâm puuʹtʼtõsplaan mieʹlddlânji, leâʹša väʹlddep vuâstta šiõǥǥ jurddjid da eʹtǩǩõõzzid. Jõs perstak mättʼtem-materialtuâjast, vääʹld õhttvuõđ Sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʹtem-materialkonttra. Lââʹssteâđaid vuâǯǯak ouddm. mättʼtem-materialpiisrest. Iʹlmmtõõttmõš sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva aaʹlji @@ -2176,7 +2212,8 @@ Sääʹmǩiõllsaž vuâđđmättʼtõõzz lij uʹvddum Lääʹddjânnmest 1970- Haʼŋǩǩõõzz pedagoglaž jååʹđteejen tuejjad FD Marja-Liisa Olthuis da äʹšštobddi učteeʹlen tuʹtǩǩeei/ čuõvtemtuâi jååʹđteei Laura Arola. Škooultõshaʹŋǩǩõõzz vuõssmõõzz âʹlddmätteempââi programm lij mieʹlddõsân. Jååʹđteei Anni-Siiri Länsman, Giellagas-institutt anni-siiri.lansman(at)oulu.fi Tuʹtǩǩeei/ čuõvtemtuâi jååʹđteei Laura Arola, Giellagas-institutt/Uccjooǥǥ kåʹdd laura.arola(at)utsjoki.fi -Škoouʹlʼjempiisar Ulla Aikio-Puoskari, Sääʹmteʹǧǧ ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, teʹl. 010 8393 112. +Škoouʹlʼjempiisar Ulla Aikio-Puoskari, Sääʹmteʹǧǧ ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi, + teʹl. 010 8393 112. Sääʹmteʹǧǧ ååcc mieʹrräiggsaž projeʹktt-tuâjjla Sääʹm-musikk-kõõskõʹšše Projeʹktt-tuâjjla tuõjju koʹlle jm. Sääʹm-musikk-kõõskõõzz veäʹǩǩteeʹjen tuåimmjumuš di Iinteʹmes Iinn- alggmeerai musikkfeʹsttvaal veäʹǩǩpuuʹtʼteei tuâi. Tuâjj âlgg 9.6 da peštt 30.8.2014 räjja. Tuâi oʹnnstem håiddmõõžžâst ooudâsveʹǩǩe tõõzz suåppi škoouʹlʼjumuš, sääʹmǩiõl silttõs di riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl silttõs. Projeʹktt-tuâjjla päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz VII/I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 1711,31euʹrred/mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõvvi ǩiččlõddâmlââʹzz. Projeʹktt-tuâjjla tuåimmpäiʹǩǩ sâjjdââtt sääʹmkultturkõõskõs Sajõõzzâst. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 2.5.2014 čiâss 16.00 räjja addrõʹsse Sajos, 99870 Aanar. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd sääʹm-musikk-kõõskõõzz plaanraajji Anu Magga teʹl. 050 567 2204, anu.magga (at) samediggi.fi. @@ -2301,7 +2338,9 @@ Lââʹssteâđ: Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei di haʹŋǩǩõõzz vasttõõzzlaž jååʹđteei teʹl. 050 300 1780 Yrjö Musta jååʹđat säʹmmlai škoouʹlʼjemaaʹšši õhttsažtuâjjorgaan -Rehtor Yrjö Musta da mättʼtemtuåim pâʹjjtaʹrǩǩeei Kari Torikka jååʹđte säʹmmlai škooulʼjemaaʹšši õhttsažtuâjjorgaan. Musta vaʹlljeeš saaǥǥjååʹđteeʹjen da Torikka vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen õhttsažtuâjjorgaan riâššõõttâmsåbbrest Heʹlssnest 28.10. Õhttsažtuâjjorgaan tuåimmpââʹjj juätkkai eeʹjj 2015 loopp räjja. +Rehtor Yrjö Musta da mättʼtemtuåim pâʹjjtaʹrǩǩeei Kari Torikka jååʹđte säʹmmlai škooulʼjemaaʹšši õhttsažtuâjjorgaan. Musta + vaʹlljeeš saaǥǥjååʹđteeʹjen da Torikka vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen õhttsažtuâjjorgaan riâššõõttâmsåbbrest Heʹlssnest 28.10. + Õhttsažtuâjjorgaan tuåimmpââʹjj juätkkai eeʹjj 2015 loopp räjja. Õhttsažtuâjjorgaan lij piijjâm sääʹmteʹǧǧ da sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen eeʹttkâʹsttem liâ mättʼtõs- da kultturministeria, mättʼtõshalltõs, Sääʹmjânnam vuʹvddvaaldšempravleeʹnnʼja da säʹmmlai dommvuuʹd kååʹdd. Orgaan vääžnmõs tuâjjan lij ooudâsviikkâd õhttsažtuâi säʹmmlai škoouʹlʼjemaaʹššin da veäʹǩǩted teâđjååttmõõžž da õhttvuõđâânnmõžž. Tõt veekk ooudâs sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz, vähss säʹmmlai škoouʹlʼjemaaʹšši õõudâsviikkmõõžž, tuåimmai äʹšštobddjen da vuäitt lââʹssen tuejjeet eʹtǩǩõõzzid da uʹvdded äʹšštobddiceâlklmid säʹmmlai škoouʹlʼjemkõõččmõõžžin. Heʹlssnest 28.10. såbbrõššum såbbrest čiõʹlǧǧee sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuužž škoouʹlʼjempolitiikk vuuʹdest da mättʼtem-materiaal valmšteeʹjen. Škoouʹlʼjempiisar Ulla Aikio-Puoskari maainsti jm. što sääʹmteʹǧǧ vähss mättʼtõõzz valmšteeʹl piirieeʹjji sääʹmmättʼtem statistiikkid, čõõđat vuäittmõõžži mieʹldd mättʼtemrapoortid, reäšš piirieeʹjji Nuõrr Kulttur –poʹdde kuõskki sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv da čõõđat sääʹmkulttuurest teâđtem materiaal škoouli diõtt ( Oktavuohta –neʹttlõstt ). Lââʹssen sääʹmteʹǧǧ veäʹǩǩad vuäittmõõžžeez mieʹldd puärrsid, veʹrǧǧneeʹǩǩid da škoouʹlʼjem riâžžjid sääʹm-mättʼtõsse kuulli aaʹššin da juâkk piirieeʹjji stipeendid sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid. Mättʼtem-materiaalpiisar Hannu Kangasniemi čiõʹlǧǧii såbbra sääʹmǩiõli mättʼtem-materialvueʹjj da puuʹti õlmmsa puõʹtti eeʹjj riikk mäʹhssemplaaneʹtǩǩõʹsse kuulli 110.000 eeuʹr lââʹzztumuužžâst sääʹmǩiõllsaž mättʼtem-materiaal valmštumuʹšše. Riikkveäʹǩǩvuõđ pââʹjtumuʹšše lij tuõttlaž tarbb, ko mättʼtem-materialvääʹnn lij jeäʹrben nuõrtt- da aanarsääʹmǩiõli beäʹlnn. Tâʹvvsääʹm beäʹlnn vueʹǩǩ lij pueʹrab, leâʹša ij sami pueʹrr ni tõt. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž materiaalin bieʹǩǩ liâ oođumuužž taarbâst da še vuâđđmateriaal liâ veâl vännai. Vuâđđmättʼtõõzz čiâssjuâkkoođumuužžâst tuejjuum muttâz mättaunnsi njõõđâlmpääiʹǩi muttsin da še tuâi vueʹlnn åårrai vuâđđmättʼtõõzz mättʼtemplaan vuâđđlaž oođumuužž lââʹzzte material oođeemtaarb. @@ -2321,7 +2360,10 @@ Sääʹmteʹǧǧ čõõđat sääʹmǩiõllsa kulttuur ooudâsviikkmõʹšše da Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkåʹdd lij ǩidd 7.7. – 1.8. kõskksaž ääiʹj. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkåʹdd lij ǩidd 7.7. – 1.8. kõskksaž ääiʹ. Sääʹmǩiõl stooidâmprograamm plaanmõš älgg -Mättʼtõs- da kultturministeria liâ riâššâm altteed sääʹmǩiõl stooidâmprograamm plaanmõõžž. Ministeria lij piijjâm sääʹmǩiõl stooidâmprograamm tuejjeei vuäʹpstemäʹrttel da tuâjjäʹrttel. Alttõõzz pukid koolm sääʹmǩiõl da obbjânnam kuõskki stooidâmprograamm jåttʼtem diõtt tuejjii sääʹmteʹǧǧ. +Mättʼtõs- da kultturministeria liâ riâššâm altteed sääʹmǩiõl stooidâmprograamm plaanmõõžž. + Ministeria lij piijjâm sääʹmǩiõl stooidâmprograamm tuejjeei vuäʹpstemäʹrttel da tuâjjäʹrttel. + Alttõõzz pukid koolm sääʹmǩiõl da obbjânnam kuõskki stooidâmprograamm jåttʼtem diõtt tuejjii + sääʹmteʹǧǧ. Mättʼtõs- da kultturministeria čuäjat čõhččmannu 24. peeiʹv tuejjuum tuʹmmstõõǥǥâst Parlameent vuâđđvälljkååʹdd tuʹmmjõʹsse (PeVM 1/2010 vp – K 1/2009 vp), koʹst välljkåʹdd ouddlõõʹsti halltõõzz riõmmâd prååstas äʹppsab tuåimid sääʹmǩiõl stooidâm diõtt. Välljkååʹdd mieʹldd spesialnallšem lokku välddmõš âlgg smiõttâd pueʹrben vaarvuâla aanarsääʹmǩiõl da nuõrttsääʹmǩiõl seeiltem staanmõʹšše. Valdiasååbbar piiji čiõʹlǧǧeemtuâjstes Lääʹddjânnam ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikest (2009) täävtõssân sääʹmǩiõl stooidâmprograamm raajjmõõžž. Mättʼtõs- da kultturministeria peejj sääʹmǩiõl stooidâmprograamm plaaneem tuâjjäʹrttel tuâjjan: - ärvvtõõllâd sääʹmǩiõli vueʹjj da tõn pueʹreem diõtt puki koolm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl vuäzzest da @@ -2331,7 +2373,8 @@ Haʹŋǩǩõõzz vuäʹpstemäʹrttel saaǥǥjååʹđteeʹjen tuåimmai pâʹjj Haʹŋǩǩõstuâjjäʹrttel saaǥǥjååʹđteeʹjen tuåimmai spesialplaanraajji Mikko Cortés Téllez mättʼtõs- da kultturministeriast da vuässliʹžžen pâʹjjtaʹrǩǩeei Maria Biskop mättʼtõs- da kultturministeriast, jååʹđteei Johanna Suurpää vuõiggâdvuõttministeriast, halltõspiizar Hanna Kiiskinen sosial- da tiõrvâsvuõttministeriast, projektšuurmõs Petra Magga-Vars sääʹmteeʹǧǧest di čuõvtemtuåimtaʹrǩǩeei Kari Torikka Sääʹmjânnam vuʹvddvaaldšemkonttrest. Tuâjjäʹrttel piizren tuåimmje mättʼtõsduumšeǩ Maija Innola mättʼtõs- da kultturministeriast, mättʼtõsduumšeǩ Leena Nissilä Mättʼtõshalltõõzzâst, škoouʹlʼjempiizar Ulla Aikio-Puoskari sääʹmteeʹǧǧest di tuʹtǩǩeei Kaarina Vuolab-Lohi Dommjânnamla ǩiõli tuʹtǩǩeemkõõskõõzzâst. Tuâjj- da vuäʹpstemäʹrttel tuåimmpââʹjj jâskk eeʹjj 2011 looppâst. Sääʹmteʹǧǧ ååcc vuõsspeâmmam-materiaal plaaneeʹjid -Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam mättʼtõs- da kulttuurministeriast riikkveäʹǩǩvuõđ sääʹmǩiõllsaž vuõsspeâmmõõžž materiaalbaaŋk raajjmõʹšše. Vuõsspeâmmõõžž materiaaltuõjju ooccât kolmm plaaneei. +Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam mättʼtõs- da kulttuurministeriast riikkveäʹǩǩvuõđ sääʹmǩiõllsaž vuõsspeâmmõõžž + materiaalbaaŋk raajjmõʹšše. Vuõsspeâmmõõžž materiaaltuõjju ooccât kolmm plaaneei. Haʼŋǩǩõõzz vueʹjj čõõđtumuužž diõtt sääʹmteʹǧǧ ååcc - õõut nuõrttsääʹmǩiõllsaž plaaneei (100 % tuâjjääiʹjin) - õõut aanarsääʹmǩiõllsaž plaaneei (100 % tuâjjääiʹjin) @@ -2599,7 +2642,8 @@ Vaal-luʹvddkåʹdd raʹvvai vaal jiõnnmeäʹrid kuälmad peeiʹv jiõnilaʹsǩ 12.8.2015: SÄÄʹMTEʹǦǦ VÕBORŠEǨLOǤSTÕK 2015 lij addrõõzzâst www.samediggi.fi --> Dokumeent --> Vaal 2015 Vaal-luʹvddkåʹdd teâđtõs: Sääʼmteeʼǧǧ sååbbar -Sääʼmteeʼǧǧ riâššõõttâmsååbbar ââʹnet mââibaarg 23.2. čiâss 10 ääʼljeeʼl Sajoozzâst, Aanrest. Såbbar vuäitt ǩiõččâd addrõõzzâst: +Sääʼmteeʼǧǧ riâššõõttâmsååbbar ââʹnet mââibaarg 23.2. čiâss 10 ääʼljeeʼl Sajoozzâst, Aanrest. + Såbbar vuäitt ǩiõččâd addrõõzzâst: Tiõrv pueʹttmest prääʹznkâʹstted Sajoozz da Sääʹmteeʹǧǧ! Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââi 2012–2015 ääʹveempeeiʹv da Sajoozz risttâm prääʹzneǩpeeiʹvid riâžžât njuhččmannu 3.-4. peeiʹvin Aanrest. Prääʹzneǩpeeiʹv äʹlǧǧe mââibaarǥ 3.4. čiâss 15–16 Aanar ceerkavsiidâst riâššâm ekumeenlaž prääʹzneǩsluuʹžvin da prääʹzneǩ juätkkai čiâss 20–22 Sajoozzâst riâžžâm kulttur-jeäʹǩǩääin. Täk prääʹznǩi prääzkjempoodd liâ plaanuum pukid prääʹznkâʹstteeʹjid da Sajoozz uus liâ äävai čiâssääiʹji mieʹldd. Leâʹša prääʹzneǩsluuʹžv da kultturjeäʹǩǩää kõõskâst riâžžât tåʹlǩ kueʹssid jurddum veerjlaž ääʹveempeeiʹv da Sajoozz risttâm prääʹzneǩpeeiʹv prääzkjempodd. Prääzkjempeiʹvv juätkkai seärad 4. peeiʹv Sajoozzâst, teʹl Sajoozz uus liâ äävai ääʹljeeʹl čiâss 11 da 17 räjja da prograammid riâžžât ǩeeʹjjmieʹldd peeiʹv. Aanar ceerkavsiidâst čiâss 15 ääʹljeeʹl ekumeenlaž prääʹzneǩsluuʹžv lij aaʹrhelsluuʹžv. Ceerkavsloožva vuässõõttjid tuäivat, što sij puäʹđče mââimõõzzâst čiâss 14.45. Teâđtep prääzjempeeiʹv tääʹrǩab prograamm mâʹŋŋlubust neʹttseeidain. @@ -2608,7 +2652,8 @@ Kulttur-jeäʹǩǩää prääʹzneǩjååʹđteeʹjen lij Ánne Kirste Aikio da Kulttur-jeäʹǩǩää prograammâst voddâʹtte čuäʹjtõõlli Irene Länsman, aanarsääʹmǩiõllsaž laauljoukk Koškepuško, aanarsääʹmǩiõlle läull Heli Aikio da nuõrttsääʹmǩiõʹlle leuʹddai sääʹmteeʹǧǧ 1. vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio. Tâʹvvsäämas musiikâʹstte Wimme Saari, Ánnamáret Ensemble, Anna Näkkäläjärvi-Länsman, rap-musikneǩ Áilu Valle da Annukka Hirvasvuopio-Laiti. Teâđtep seärad 4.4. tääʹrǩap meerprääʹzneǩ prograamm mâʹŋŋlubust neʹttseeidain.Teâđast lij sääʹmeeuʹni mieʹlddsaž eunnai, vieʹsslõs da sääʹmkulttuursaž prääʹzneǩpeiʹvv! Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla kultturpiisar veʹrǧǧsâjjsažvuõđ -Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla kultturpiisar veʹrǧǧsâjjsažvuõđ, kååʹtt älgg 26.8.2013 da peštt 7.8.2014 räjja. +Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla + kultturpiisar veʹrǧǧsâjjsažvuõđ, kååʹtt älgg 26.8.2013 da peštt 7.8.2014 räjja. Kultturpiisar tuåimmpäiʹǩǩ lij piisarkååʹdd väʹlddtuåimmpääiʹǩest sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Kultturpiisar väʹlddtuâjjan lij tuåimmad kultturluʹvddkååʹdd aaʹšši valmštõõllʼjen da ouʹddepuʹhttjen di piisren. Sääʹmteʹǧǧasetõõzz (1727/95) mieʹlddsânji ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õõlǥtem škoouʹlʼjumuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttumuužž. Veeʹrj oʹnnstemnallšem håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs di šiõǥǥ sääʹmkultturjieʹllem da vaaldšemtuåimmjumuužž tobddmõš. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššmõõžž õõlǥtemtääʹzz IV/IV-II mieʹldd, (vuâđđpäʹlǩǩ kõõskâst 2437,04 – 2540,57 euʹrred määnpââʹjest). Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzineez âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 19.8.2013 čiâss 16.00 mõõʹneest addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuʹšše vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Aanrest 1.8.2013 Sääʹmteʹǧǧ Saaʹmi pirr jeâllum da snimmum snimldõkčuäʹjtõs Venezuelast @@ -2703,8 +2748,20 @@ Feodoroff Veikko - Sajos ååcc strooiʹtelhuõlteei sâjjsa Strooiʹtelhuõlteei tuâjjan lij ââʹnned huõl Sajos paaiʹǩi juõʹǩǩpeiʹvvsaž čiistmõõžžâst da lââʹssen taarb mieʹldd veäʹǩǩted såbbri da noorõõttâmpooddi vueʹjji riâššmõõžžin. -Sâjjõsvuõtt älgg 1.7.2015 da peštt 7.8.2015 räjja. Tuâi oʹnnstemnallšem håiddmõõžžâst veäʹǩǩte strooiʹtelhuõlteei tuʹtǩǩõs leʹbe vaʹstteei da riʹjttjeei tobddmõš ođđäiggsaž õõlmâs paaiʹǩi čiistmõõžžâst di šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd da šiõttlõõvvi tuâjjväʹlddmõš. Päʹlǩǩvuõtt meäʹrrââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõttʼtääʹzz VII/VI mieʹldd vuâđđpäʹlǩǩ lij 1 489,69 euʹrred/mp, koon lââʹššen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõvvi tuâjjtobddâmlââʹžž. -Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted vu 22.6.2015 čiâss 16 mõõneeʹst Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoʹsse addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe sajos(at)samediggi.fi. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. markknâʹsttemjååʹđteei Johanna Alatorvinen, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi, teʹl. 010 839 3109. Sajoozz tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.sajos.fi. +Sâjjõsvuõtt älgg 1.7.2015 da peštt 7.8.2015 räjja. Tuâi + oʹnnstemnallšem håiddmõõžžâst veäʹǩǩte strooiʹtelhuõlteei tuʹtǩǩõs + leʹbe vaʹstteei da riʹjttjeei tobddmõš ođđäiggsaž õõlmâs paaiʹǩi + čiistmõõžžâst di šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd da šiõttlõõvvi tuâjjväʹlddmõš. Päʹlǩǩvuõtt + meäʹrrââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõttʼtääʹzz VII/VI + mieʹldd vuâđđpäʹlǩǩ lij 1 489,69 euʹrred/mp, koon lââʹššen määuʹset 24 % + sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõvvi + tuâjjtobddâmlââʹžž. +Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe + tuåimted vu 22.6.2015 čiâss 16 mõõneeʹst Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoʹsse + addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe sajos(at)samediggi.fi. Lââʹssteâđaid + tuâjast oudd mä. markknâʹsttemjååʹđteei Johanna Alatorvinen, + johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi, teʹl. 010 839 3109. Sajoozz + tuåimmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.sajos.fi. Tän eeʹjj Ǩiõlltuejj-cistt lij sääʹmräänn Tän eeʹjj Ǩiõlltuejj-ciist lij raajjâm nuõrttsäʹmmlaž Čeʹvetjääuʹrest. Cistt lij ǩiõtt-tuejj, ceägg räännkååʹđđem-muõrivuiʹm kođđum äʹrbbvuõđlaž sääʹmräänn. @@ -2759,7 +2816,10 @@ Saaʹmiõõutilååǥǥ tuåimmjemvuʹvdden liâ ââldmõssân sääʹmvuʹvdd Saaʹmiõõutilååǥǥ täävtõssân lij vääžneʹld sääʹm siõrrekksaišõddeem, puärrsihuõl da säʹmmlai sosialtuâi ooudâsviikkmõš di sosialkääzzkõõzzi siisklaž da šlaajjsaž ooudâsviikkmõš nuʹtt, što kääzzkõõzzi tääʹss da vuäǯǯamvuõtt vueiʹtet staannâd sääʹmnarooʹde. Poske tuåimmjumuužžâst vääʹldet lokku Sääʹmteeʹǧǧ täävtõõzzid sosial- da tiõrvâsvuõđhuõlâst. Sääʹmteʹǧǧ lij piijjâm täävtõssân sosial- da tiõrvâsvuõttvuuʹdest što säʹmmlaid jurddum sosialvuuʹd kääzzkõõzz liâ plannum miârkkšõõveeʹl saaʹmi jiiʹjjes kulttuur šõddâmaalǥin, säʹmmlai äʹrbbvuõtt äärv da jieʹllemvueʹǩǩ lokku vääʹldeeʹl da što kääzzkõõzz čõõđtet sääʹmǩiõlin da saaʹmi jiiʹjjesvaaldšem vuâđast. Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmad stipeeʹndid ooccâmnalla -Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što ooccâmnalla lie õhttsiʹžže kutt 500 eeuʹr stipeeʹnd, kook lie jurddum sääʹmǩiõl da/leʹbe sääʹmkulttuur väʹlddaaunâs- da čårraaunâsmättʹtõõđjid õlltääʹzzaž škoouʹlʼjumuužžâst. Ooʒʒjin raaukât spesial vuâđđjurddjid stipeeʹnd vuäǯǯam diõtt. Vuâđđjurddjen vuäiʹtte leeʹd jm. mättčuäʹjtemtuâi valmštummša kuulli takai kuul leʹbe dommpäiʹǩǩ-kååʹdd da mättʼtõõttâmpäiʹǩǩ-kååʹdd kuʹǩes mäʹtǩǩ-kõõskin šõddi mäʹtǩǩ-kuul. +Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što ooccâmnalla lie õhttsiʹžže kutt 500 eeuʹr stipeeʹnd, kook lie jurddum sääʹmǩiõl da/leʹbe sääʹmkulttuur väʹlddaaunâs- da čårraaunâsmättʹtõõđjid õlltääʹzzaž škoouʹlʼjumuužžâst. + + +Ooʒʒjin raaukât spesial vuâđđjurddjid stipeeʹnd vuäǯǯam diõtt. Vuâđđjurddjen vuäiʹtte leeʹd jm. mättčuäʹjtemtuâi valmštummša kuulli takai kuul leʹbe dommpäiʹǩǩ-kååʹdd da mättʼtõõttâmpäiʹǩǩ-kååʹdd kuʹǩes mäʹtǩǩ-kõõskin šõddi mäʹtǩǩ-kuul. Frijjååʹblka ǩeeʹrjtum ooccmõõžžid raaukât tuåimted piâtnâc 20.11.2015 mõõneeʹst čiâss 16 räjja addrõʹsse Sääʹmteʹǧǧ/ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materiaal-luʹvddkåʹdd, SAJOS, 99870 Aanar. Ooccmõʹšše âlgg õhtteed kopio mättjemregisterväʹlddõõǥǥâst. Ooccmõõžž vuäitt vuõltteed še neʹttpååʹšt mieʹldd addrõʹsse Vännai leʹbe mâŋŋnam ooccmõõžžid jeät ǩiõttʼtõllu. Sääʹmteʹǧǧ/ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materiaal-luʹvddkåʹdd @@ -2851,7 +2911,9 @@ Sajos väʹlddõõnni, kååʹtt lij sääʹmteʹǧǧ, ååcc ååʹn Sajos põ Õõccmõõžž mättʼtõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda16.12.2011 mõõneeʹst čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Angelintie 696, 99870 Aanar. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, teʹl. 010 839 3102. Sääʹmtegga da sääʹmkultturkõõskõs Sajos põʹrtte vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Aanar ceerkavsiʹjdde sâjjdõõtti sääʹmkultturkõõskõs Sajos valmštââvv eeʹjj 2011 loopp räjja da tõt vääʹldet ââʹnnem vuâlla eeʹjj 2012 looǥǥeeʹl. Koolmriâdd pâjjlõšpõrtt da 4800 bruttmettarkõõsk šõõraž Sajos šâdd leeʹd sääʹm vaaldšem, kulttuur da siltteemkõõskõs di määŋgbeällsaž da ođđäiggsaž kongress- da määŋg pooddpõrtt. Sääʹm parlamenttaarla suåvtõõzz vaaldšem Lääʹddjânnma -Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi tuåmmai puõʹtti kueʹhtt eeʹjj Sääʹm parlamenttaarla suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen. Saaǥǥjååʹđtemvuõtt seʹrddõõvi Lääʹddjânnam sääʹmtegga Ruõcc sääʹmteeʹǧǧest. +Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi tuåmmai puõʹtti kueʹhtt eeʹjj + Sääʹm parlamenttaarla suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen. Saaǥǥjååʹđtemvuõtt seʹrddõõvi Lääʹddjânnam + sääʹmtegga Ruõcc sääʹmteeʹǧǧest. Snimldõõǥǥin Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz saaǥǥjååʹđteei Sara Larsson, Taar sääʹmteeʹǧǧ vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Laila Susanne Vars da Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi. Snimldõõǥǥ: Sára Márjá Magga. – Lij rämm luõvted saaǥǥjååʹđtemvuõtt vueʹjjest, koʹst sääʹmääʹšš liâ pueʹttmen jiiʹjjesnallšem taʹrǩǩeem täävtõssân YK:st, maainsti Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Sara Larsson parlamenttaarla suåvtõõzz såbbrest Ruäʹvnjaarǥâst 14.4. Saaʹmi parlamenttaarlaž suåvtõs lij vuâđđuum 2000-lååǥǥ aalǥâst da tõt tuåimmai Tâʹvvjânnamlaž sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgaanân. Ruõšš sääʹm še liâ vuässõõttâm suåvtõõzz tuõjju. Parlamenttaarlaž suåvtõs noorââtt Ruäʹvnjaarǥâst da vuäǯǯ kueʹssen YK vuõssnaroodi ooumažvuõiggâdvuõđi spesialteâđteei James Anayan. Spesialteâđteei lij vuõssmõs vuâra ooumažvuõiggâdvuõđriâššâm histoorâst valmšteʹmen spesialnallšem teâđtõõzz naroodâst, kååʹtt jäälast neellj valdia vuuʹdest. Ooumažvuõiggâdvuõtt-teâđtõõzz liâ ääiʹjab leämmaž valdia mieʹlddsa. @@ -2882,7 +2944,10 @@ Sääʹmteeʹǧǧ piizarkåʹdd årrai koummen konttrest Tuåimmpääiʹǩ Sääʹmteeʹǧǧi piizarkååʹdd väʹlddtuåimmpäiʹǩ lij Aanrest. Sääʹmteeʹǧǧest liâ čårrtuåimmpääiʹǩ še Enontekiö da Uccjooǥǥ ceerkavsiidin. Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji stipeeʹndid õlltääʹzz mättʼtõõttjid -Sääʹmteʹǧǧ miõʹđi õhttsiʹžže kutt 500 eeuʹr stipeʹndded sääʹm ǩiõl da säʹmmla kulttuur õll-tääʹzz mättʼtõõttjid. Stipeeʹndid vuäǯǯee õhttsiʹžže 12 mättʼtõõttjed. Stipeeʹndid miõtteš täiʹd mätʼtõõttjid: Elle-Maarit Arttijeff (Aanar/ Saaʹmi õllškooul), Taija Hietanen (Ruäʹvnjargg/ Oulu universiteʹtt), Petra Kuuva (Aanar/ Oulu universiteʹtt), Henna Lehtola (Aanar/Oulu universiteʹtt), Satu-Marjut Nieminen (Oulu/ Oulu universiteʹtt), Birit Pieski (Aanar/Oulu universiteʹtt). +Sääʹmteʹǧǧ miõʹđi õhttsiʹžže kutt 500 eeuʹr stipeʹndded sääʹm ǩiõl da säʹmmla kulttuur õll-tääʹzz mättʼtõõttjid. Stipeeʹndid vuäǯǯee õhttsiʹžže 12 mättʼtõõttjed. + + +Stipeeʹndid miõtteš täiʹd mätʼtõõttjid: Elle-Maarit Arttijeff (Aanar/ Saaʹmi õllškooul), Taija Hietanen (Ruäʹvnjargg/ Oulu universiteʹtt), Petra Kuuva (Aanar/ Oulu universiteʹtt), Henna Lehtola (Aanar/Oulu universiteʹtt), Satu-Marjut Nieminen (Oulu/ Oulu universiteʹtt), Birit Pieski (Aanar/Oulu universiteʹtt). Stipeeʹndin tuʹmmii Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateraal-luʹvddkåʹdd 17.12.2015 õnnum såbbrest. Luʹvddkåʹdd tuõʹđi räämmain, što stipeʹnddooccmõõžž puõʹtte nuʹtt jiânnai, jeeʹres vuuʹdin da määŋgain jeeʹres škooultõsvuuʹdin. Sääʹmteʹǧǧ paʹlǩǩii reʹttev sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji škoouli ǩiđđprääʹznǩest stipeeʹndid sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid, kook liâ spraavdõõttâm puârast sääʹmǩiõl mättʼtõõttmõõžžâst. Stipeeʹndid uʹvddeš 10 sääʹmǩiõl teeʹst pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzz spraavtõõttja da nenjnâmlåkka vuâđđmättʹtõõzz loopptam. @@ -2941,15 +3006,27 @@ Vuõccu: Vuõccu škooul, Ivalontie 8716 Säʹmmlai dommvuuʹd strooiʹtlin åårrai oummu, kook liâ håiddamnalla leʹbe dååma jälsteei oummu, kook liâ håiddamnalla, jiâ-ǥa sij vuäidči pueʹtted jiõnsted vaalpäikka, teʹl sij vuäǯǯa taaʹrbšeʹmmen vieʹǩǩteei håiddampääiʹǩest jiõnstem vääras. Ääʹššest âlgg väʹldded õhttvuõtt vaal-luʹvddkååʹdd konttra addrõs Sajos, Menesjärventie 2A, 99870 Aanar, puh 010 839 3189, 010 839 3195, 010 839 3185 leʹbe Aanrest 7.8.2015 Vaal-luʹvddkåʹdd Teâđtõs mä. vaaldšemjååʹđteei vaʹlljumuužžâst -Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšemjååʹđteeʹjen ääʹljeeʹl 1.2.2014-31.1.2015 räjja lij vaʹlljuum Pia Ruotsala, kååʹtt leäi veeʹrj oʹdinakai oocci. Pia Ruotsala lij sääʹmteeʹǧǧ sosial- da tiõrvâsvuõttpiisar. Son lij tuåimmjam mä. vaaldšemjååʹđteeʹjen 18.10.2013 ääʹljeeʹl. Tuâjj leäi ooccâmnalla 13.11.-13.12.2013 kõskksaž ääiʹj. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž § 7 mieʹldd saaǥǥjååʹđteei vaʹlljad mieʹrräiggsaž vaaldšemjååʹđteei, mâŋŋa ko lij kuullâm vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjid. Saaǥǥjååʹđteeikååʹdd mieʹldd, veʹrǧǧ ij leäkku taarblaž piijjâd oʹđđest ooccâmnalla. ” Lij gåårõʹtti, što vergga leäi tåʹlǩ õhtt oocci. Mieʹrräiggsažvuõtt lij vuäʹniǩ da tuâjj lij väʹǯǯel, kååʹtt rääʹjti ooʒʒji meäʹr” Näkkäläjäuʹrr mainsti. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi 18.12.2013 tuâjjlažkåʹddpolitiikklaž prograamm da tääʹssärvv- da õõut-tääʹssʼsažvuõttplaanid, koi tiuʹddepiijjmõš lij älggam. Seämma sååbbar priimmâm eeʹjj 2014 mäʹhssemplaan ooudald sääʹmteeʹǧǧ ekonomiavaaldšem ooudâsviikkmõõžž vaʹstteed ođđ budjetâʹsttemvueʹjj. Puõʹtti sääʹmteeʹǧǧ såbbar 19.2.2014 valmštõõllmõš âlgg altteed vaaldšemjååʹđteei jååʹđtem vuâlažvuõđâst. ”Veeʹrj oʹđđest ooccâmnalla piijjmõʹšše ij leämmaž tarbb nääiʹt vuäʹnkõs mieʹrräiggsažvuõđâst, ko veeʹrj ooccjen leäi määiʹnid tiuddeei oocci. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkåʹdd- da ekonomiavaaldšem ooudâsviikkmõš takaisåbbar tuʹmmstõõǥǥ mieʹlddlânji da alggeeʹjj tuâi oudlde, što meeʹst lij sääʹmteeʹǧǧ tuâi, vaaldšem da veeʹrj pâʹsttemvuõttõõlǥtõõzz tiuddeei vaaldšemjååʹđteei tiuʹddepiijjmen sääʹmteeʹǧǧ tuʹmmstõõǥǥid da ooudâsviikkmen sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuužž. Ruotsala lij håiddam oʹnnstemnalla vaaldšemjååʹđteei mieʹrräiggsažvuõđ”, Näkkäläjäuʹrr mainsti. +Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšemjååʹđteeʹjen ääʹljeeʹl 1.2.2014-31.1.2015 räjja lij vaʹlljuum Pia Ruotsala, kååʹtt leäi veeʹrj oʹdinakai oocci. Pia Ruotsala lij sääʹmteeʹǧǧ sosial- da tiõrvâsvuõttpiisar. Son lij tuåimmjam mä. vaaldšemjååʹđteeʹjen 18.10.2013 ääʹljeeʹl. + + +Tuâjj leäi ooccâmnalla 13.11.-13.12.2013 kõskksaž ääiʹj. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž § 7 mieʹldd saaǥǥjååʹđteei vaʹlljad mieʹrräiggsaž vaaldšemjååʹđteei, mâŋŋa ko lij kuullâm vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjid. Saaǥǥjååʹđteeikååʹdd mieʹldd, veʹrǧǧ ij leäkku taarblaž piijjâd oʹđđest ooccâmnalla. + + ” Lij gåårõʹtti, što vergga leäi tåʹlǩ õhtt oocci. Mieʹrräiggsažvuõtt lij vuäʹniǩ da tuâjj lij väʹǯǯel, kååʹtt rääʹjti ooʒʒji meäʹr” Näkkäläjäuʹrr mainsti. + + Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi 18.12.2013 tuâjjlažkåʹddpolitiikklaž prograamm da tääʹssärvv- da õõut-tääʹssʼsažvuõttplaanid, koi tiuʹddepiijjmõš lij älggam. Seämma sååbbar priimmâm eeʹjj 2014 mäʹhssemplaan ooudald sääʹmteeʹǧǧ ekonomiavaaldšem ooudâsviikkmõõžž vaʹstteed ođđ budjetâʹsttemvueʹjj. Puõʹtti sääʹmteeʹǧǧ såbbar 19.2.2014 valmštõõllmõš âlgg altteed vaaldšemjååʹđteei jååʹđtem vuâlažvuõđâst. + + ”Veeʹrj oʹđđest ooccâmnalla piijjmõʹšše ij leämmaž tarbb nääiʹt vuäʹnkõs mieʹrräiggsažvuõđâst, ko veeʹrj ooccjen leäi määiʹnid tiuddeei oocci. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkåʹdd- da ekonomiavaaldšem ooudâsviikkmõš takaisåbbar tuʹmmstõõǥǥ mieʹlddlânji da alggeeʹjj tuâi oudlde, što meeʹst lij sääʹmteeʹǧǧ tuâi, vaaldšem da veeʹrj pâʹsttemvuõttõõlǥtõõzz tiuddeei vaaldšemjååʹđteei tiuʹddepiijjmen sääʹmteeʹǧǧ tuʹmmstõõǥǥid da ooudâsviikkmen sääʹmteeʹǧǧ tuåimmjumuužž. + Ruotsala lij håiddam oʹnnstemnalla vaaldšemjååʹđteei mieʹrräiggsažvuõđ”, Näkkäläjäuʹrr mainsti. Parlamenttvaal ââʹnet juõʹǩǩ neelljad eeʹjj Vaalin vaʹlljeet 200 parlamentneʹǩǩed tuʹmmjet õhttsaž aaššid. Eeʹjj 2011 parlamenttvaal riâžžât pâʹsspeeiʹv 17.4.2011. Lââʹssteâđaid vaal.fi – seeidast pâʹjjǩeeʹjrtõõzzâst leʹbe täʹst vuõigg liiŋkâst (PDF-teâttõs). Ođđ mättʹtemǩeeʹrj iʹlmstõʹvve Vuâđđmättʹtõõzz tâʹvvsääʹmǩiõllsa kuälmadklassneeʹǩǩ vuäǯǯa oođuum jieʹnnǩiõl mättʼtemǩeeʹrj -da viiđadklassneeʹǩǩ ođđ åskldõk mättʹtemǩeeʹrj -d tõõzz kuulli tuâjjǩeeʹrj. Lââʹssen iʹlmstõʹvve nuuʹbb teädldõõǥǥ aanarsääʹmǩiõllsaž tuâjjǩeeʹrjest +da + viiđadklassneeʹǩǩ ođđ åskldõk mättʹtemǩeeʹrj +d tõõzz kuulli tuâjjǩeeʹrj. Lââʹssen iʹlmstõʹvve nuuʹbb + teädldõõǥǥ aanarsääʹmǩiõllsaž tuâjjǩeeʹrjest , tâʹvvsääʹmǩiõllsaž jieʹnnǩiõl mättʼtemǩeeʹrjest da abbâz čõhččlookkâmpââi tuâjjǩeeʹrjest Jieʹnnǩiõl kuälmad klaass mättʼtemǩeʹrjj Gollegiellan 3 lij Kaaren Kitti tuejjeem. Tuejjeei lij oođääm ǩeeʹrj teeʹksti beäʹlnn. Ǩeʹrjj vuâđđââvv saaʹmi maainâsäʹrbbvuõʹtte da sääʹmǩiõllsaž ǩeʹrjjlažvuõʹtte. @@ -2965,7 +3042,9 @@ Halltõs saǥǥstõõli Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž oođummšest. Halltõs saǥǥstõõli Sääʹmteeʹǧǧ mieʹrrteäʹǧǧeʹtǩǩõõzz taʹrǩǩummšest eeʹjjid 2017 – 2020. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs priimi såbbreʹstes 4.9.2015 mieʹrrteäʹǧǧeʹtǩǩõõzz eeʹjjid 2017 – 2020 tuåimtem nalla vuõiggâdvuõttministeriaaʹje. Vuõiggâdvuõttministeria, riikkvääraiministeria da Sääʹmteeʹǧǧ budjeʹttsaǥǥstõõllmõõžž leʹjje Heʹlssnest 21.10.2015. Riikktääl čouggum raamm oudldâstt kuuitâǥ Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzi oʹđđest ärvtõõllmõõžž da priorisâsttmõõžž. Priorisõsttum tuåimmân eʹtǩǩeet sääʹmǩiõllõhttsažtuâj ooudummuž di sääʹmjieʹllemvuõʹjji da jeeʹres määddâânnmõõžž õʹhttesuânnʼjummuž. Halltõs uuʹdi vääʹld saaǥǥjååʹđtejja da mä. vaaldšemjååʹđtejja raajjâd loopplaž eʹtǩǩõõzz. Lââʹssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji stipeendid sääʹmǩiõl mättʼtõõttjid -Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji škoouli ǩiđđprääʹznǩen stipeendit sääʹmǩiõl mättʼtõõttmen puârast spraavdõõttâm mättʼtõõttjid. Stipeendid uʹvddeš õhtseʹžže kuâtmlo sääʹmǩiõl ǩiõččlõõttmõõžž pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzzâst spraavtõõttâm da konmlo vuâđđmättʹtõõzz loopptam mättʼtõõttjid. +Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji škoouli ǩiđđprääʹznǩen stipeendit sääʹmǩiõl mättʼtõõttmen puârast + spraavdõõttâm mättʼtõõttjid. Stipeendid uʹvddeš õhtseʹžže kuâtmlo sääʹmǩiõl ǩiõččlõõttmõõžž + pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzzâst spraavtõõttâm da konmlo vuâđđmättʹtõõzz loopptam mättʼtõõttjid. Sääʹmteeʹǧǧ stipeendid vuõǯǯu puõʹtti nuõr: Enontekiö lookkjiškooul: Rosa-Máren Magga (tâʹvvsääʹm) da Mareena Keskitalo (tâʹvvsääʹm) Âʹvvel lookkjiškooul: Milla Moilanen (aanarsääʹm), Arla Magga (tâʹvvsääʹm) da Essi Ranttila (tâʹvvsääʹm) @@ -3031,7 +3110,8 @@ Teâđtempoodd Senaatt-ǩiddõs da Sääʹmteʹǧǧ reäʹšše teâđtempoodd Sääʹmkulttuurkõõskõs-haʹŋǩǩõõzz tän poddsaž vueʹjjest mââibaarǥ pâʹzzlâšttamannu 30. peeiʹv 2010 čiâss 17.00 Siida auditoriast Aanar ceerkavsiidâst. Tiõrv pueʹttmest! Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što lij piijjâm ooccâmnalla puõʹtti Pirrõspiisar veeʹrj -. Pirrõspiisar veeʹrj tuâjjan lij håiddad pirrõshoiddu da mäddâânnmõʹšše kuulli aaʹššid, jeäʹrben valmštõõllâd kuåivâslääʹjj da biodiversiteeʹttsuåppmõõžž tiuʹddepiijjmõʹšše kuulli tuâjaid. +. + Pirrõspiisar veeʹrj tuâjjan lij håiddad pirrõshoiddu da mäddâânnmõʹšše kuulli aaʹššid, jeäʹrben valmštõõllâd kuåivâslääʹjj da biodiversiteeʹttsuåppmõõžž tiuʹddepiijjmõʹšše kuulli tuâjaid. Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšem SaKaste- saaʹmi sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi ooudâsviikkâmraajõs-haʹŋǩǩõõzz ouddsi čuäʹjtõs da loppseminar lij Sajoozzâst A Seminaarâst maainstemvuâraid âʹnne jm. europarlamentneǩ Sirpa Pietikäinen Euroop parlameentest, veäʹǩǩjuâǥǥazšuurmõs Olli Kerola Sosial- da tiõrvâsvuõttministeriast, programmšuurmõs Leena Meriläinen Tâʹvv-Lääʹddjânnam Kaste-haʹŋǩǩõõzzâst, rehtor Liisa Holmberg, Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzzâst, sosialduumšeǩ, tuåimmjemjååʹđteei Ristenrauna Magga, Sámi Soster rõ:st da äävkääzzkõõzz jååʹđteei Mirja Laiti, Aanar kååʹddest. Haʹŋǩǩõõzz ouddsid vuäitt tobdstõõttâd seminarpeeiʹv äiʹǧǧen posterčuäʹjtõõzz da multimediačuäʹjtõõzz vueʹjjest. @@ -3042,7 +3122,10 @@ sosial- da tiõrvâsvuõttpiisar SaKaste-haʹŋǩǩõs Sääʹmteʹǧǧ Säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjumuužž 550 000 euʹrred -Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõđi 20.2.2015 sääʹmtegga riikkveäʹǩǩvuõttân 550 000 euʹrred säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjumuʹšše säʹmmlai dommvuuʹdest. Ǩiõllpieʹss lij alggmeer päärnaid jurddum håiddpäiʹǩǩ, koʹst puk tuåimmjumuš älgg sääʹmǩiõlin. Tuåimmjumuš viiǥǥât čõõđ riâžžeeʹl vuâlla škooulâkksaid päärnaid sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid leʹbe ääv vuõsspeâmmamtuåimmjumuužž di škooulneeʹǩǩid jeäʹǩǩespeiʹvvtuåimmjumuužž ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž ââʹneeʹl. +Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõđi 20.2.2015 sääʹmtegga riikkveäʹǩǩvuõttân 550 000 euʹrred säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstuåimmjumuʹšše säʹmmlai dommvuuʹdest. + + +Ǩiõllpieʹss lij alggmeer päärnaid jurddum håiddpäiʹǩǩ, koʹst puk tuåimmjumuš älgg sääʹmǩiõlin. Tuåimmjumuš viiǥǥât čõõđ riâžžeeʹl vuâlla škooulâkksaid päärnaid sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid leʹbe ääv vuõsspeâmmamtuåimmjumuužž di škooulneeʹǩǩid jeäʹǩǩespeiʹvvtuåimmjumuužž ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž ââʹneeʹl. Säʹmmlai ǩiõllpieʹsstuåimmjumuužž riikkveäʹǩǩvuõđ eeʹjjest 2015: 1. Nuõrttsääʹmǩiõllpieʹss, Âʹvvel 69 275 € 2. Nuõrttsääʹmǩiõllpieʹss, Čeʹvetjäuʹrr 71 400 € @@ -3566,7 +3649,18 @@ Lââʹssteâđaid: saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi (050-5242109) Seminaar saaǥǥjååʹđteei Aslak Paltto (+358405620354) KHO linnjjii kuåivâslääʹjj suåvvtumuužžâst säʹmmlai dommvuuʹdest -Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt lij ouddam eeʹǩǩ-ǩeʹrjjtuʹmmstõõǥǥ ođđ kuåivâslääʹjj suåvvtumuužžâst säʹmmlai dommvuuʹdest. Sääʹmteʹǧǧ lij läittam Tukes miõttmõõžž mašinõsttum kåʹllkuäivvamlooʹvi diõtt. Ruäʹvnjaarǥ vaaldšemvuõiggâdvuõʹtte (ânnʼjõž Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggâdvuõtt) kuåivâslääʹjj vuâsttlânji, tõn diõtt ko Tukes ij leämmaž čiõʹlggääm lååʹv mieʹlddlaž tuåimmjumuužž vaikktemvuõđi diõtt sääʹmkulttuuʹre. Vaaldšemvuõiggâdvuõtt priimi sääʹmteeʹǧǧ läittmõõžžid. Tukes da lååʹvoocci leʹjje läittam tuʹmmstõõǥǥi diõtt Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõʹtte. Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt õõʹni vaaldšemvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥ viõǥǥâst da jaukkii Tukes tuʹmmstõõǥǥ lääʹjjvuâsttliʹžžen priimeeʹl loopplânji sääʹmteeʹǧǧ läittmõõžž Ruäʹvnjaarǥ vuõiggâdvuõʹtte. ”Tät lij jõnn vuäittmõš säʹmmlaid da čuäʹjad, što kuåivâslääʹjj õõlǥtõõzzid ij vueiʹt håiddad säʹmmlai dommvuuʹdest pâi ciâlkâlmmõõntõõllmõõžživuiʹm. Kuåivâslääʹǩǩ lij pohttam ođđ õõlǥtõõzzid da tõk âʹlǧǧe väʹldded tuõđâst. Kuåivâslääʹǩǩ lij sääʹmtegga ođđ äʹšš da meeʹst mõõni äiʹǧǧ čiõʹlǧǧeed mâiʹd kuåivâslääʹjj tiuʹddepiijjmõš tuõttvuõđâst ooudald da ouʹddelgo vuäǯǯaim raajjâd ääʹššest tuåimmjeei õhttsažtuâjjmaallid paalǥâskooʹddi, sääʹmjieʹllemvueʹjj vueʹǩǩneeʹǩǩi da siidivuiʹm. Läittmõõžžid valmštõõli meeʹst tuâjj-joukk, koozz kuʹlle mä. ääʹšš ouʹddepuʹhtti Inga-Briitta Magga, lääʹǩǩpiisar Aimo Guttorm da vuâllaǩeeʹrjtam. Leäm toottvaž, što mij tuâjj oʹnnsti puârast”, saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi maainast. Sääʹmteʹǧǧ räukk saaǥǥstõõllmõõžžid kuåivâslääʹjj suåvtumuužžâst Tukes jååʹđteei tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩminiʹstteriain di jeeʹrben Tukesin. Mâʹŋŋlubust sääʹmteʹǧǧ jordd riâššâd kuåivâslääʹjj suåvvtumuužžâst õhttsažsåbbar, koozz kååččat paalǥâskooʹddi, veʹrǧǧneeʹǩǩi, nuõrttsaaʹmi sijddsåbbar da Tukes võboršeeʹǩǩid linnjjeed kuåivâslääʹjj suåvvtumuužžâst da čõõnõsjoouki õhttsažtuâjast. ”Lij ǩeâhssai što läittamprosess lij pešttam nääiʹt kuuʹǩǩ. Sääʹmteʹǧǧ lij eʹtǩǩääm, što Tukes suåvvteʹči Ruäʹvnjaarǥ vaaldšemvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥ lååʹppvueʹjj tõn räjja, ko Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõđâst vuäǯǯčeš ääʹššest linnjjumuužž. Tukes ij leäkku nääiʹt tuejjääm. Ååʹn kuåivâsveʹrǧǧneeʹǩǩ tuåimmjumuš lij tuejjääm pâiʹlmeäʹrrsaž vääiʹv lååʹv ooccja, sääʹmtegga, veʹrǧǧneeʹǩǩid da paalǥâskooʹddid. Tuäivam, što tuʹmmstõõǥǥ mieʹldd õhttsažtuâjj Tukesin šõõdči tõnnallšem, mäʹhtt lääʹjjšiõtteei lij jorddam. Sääʹmteʹǧǧ lij vaalmâš õhttsažtuõjju kuåivâslääʹjj õõlǥtõõžži tiuddumuužži diõtt”, saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi linnjad. Parlameʹntt priimi vueʹssmannust kuåivâslääʹjj 169 § mieʹlddlaž muttâz, koon mieʹldd Tukes vuäitt vuâđđõttum määiʹnest ooʒʒi raukkmõõžžâst malmmooccâmlååʹv leʹbe kåʹllškuʹlljeemlååʹv viõǥǥâståårram juätkkjumuužž leʹbe kuåivâslååʹv leʹbe kuåivâs-staanvuõđlååʹv kuõskki tuʹmmstõõǥǥâst mieʹrreed, što lååʹvest õhttlõvvõttum tuåimmtuâjaid vueiʹtet läittmõõžžâst huõlǩâni riõmmâd lååʹpptuʹmmstõõǥǥ jääʹǩǩteeʹl.”Parlameeʹnt tuejjeem muuttâs leäi teâpstum da sääʹmteʹǧǧ tuejjii eʹtǩǩõõzz veâl vaaldšemväʹlljkååʹdd kuullâm õhttvuõđâst, što ouʹddelgo kuåivâslääʹjj riõmât muʹtted, vueʹrtet Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt linnjjumuužž kuåivâslääʹjj tiuʹddepiijjmõõžžâst. Miõlstan parlameeʹnt tuʹmmstõk leäi teâpstum lokku vääʹldeeʹl Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥ”, särnn saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi. +Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt lij ouddam eeʹǩǩ-ǩeʹrjjtuʹmmstõõǥǥ ođđ kuåivâslääʹjj suåvvtumuužžâst säʹmmlai dommvuuʹdest. + + +Sääʹmteʹǧǧ lij läittam Tukes miõttmõõžž mašinõsttum kåʹllkuäivvamlooʹvi diõtt. Ruäʹvnjaarǥ vaaldšemvuõiggâdvuõʹtte (ânnʼjõž Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggâdvuõtt) kuåivâslääʹjj vuâsttlânji, tõn diõtt ko Tukes ij leämmaž čiõʹlggääm lååʹv mieʹlddlaž tuåimmjumuužž vaikktemvuõđi diõtt sääʹmkulttuuʹre. Vaaldšemvuõiggâdvuõtt priimi sääʹmteeʹǧǧ läittmõõžžid. Tukes da lååʹvoocci leʹjje läittam tuʹmmstõõǥǥi diõtt Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõʹtte. Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt õõʹni vaaldšemvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥ viõǥǥâst da jaukkii Tukes tuʹmmstõõǥǥ lääʹjjvuâsttliʹžžen priimeeʹl loopplânji sääʹmteeʹǧǧ läittmõõžž Ruäʹvnjaarǥ vuõiggâdvuõʹtte. + + ”Tät lij jõnn vuäittmõš säʹmmlaid da čuäʹjad, što kuåivâslääʹjj õõlǥtõõzzid ij vueiʹt håiddad säʹmmlai dommvuuʹdest pâi ciâlkâlmmõõntõõllmõõžživuiʹm. Kuåivâslääʹǩǩ lij pohttam ođđ õõlǥtõõzzid da tõk âʹlǧǧe väʹldded tuõđâst. Kuåivâslääʹǩǩ lij sääʹmtegga ođđ äʹšš da meeʹst mõõni äiʹǧǧ čiõʹlǧǧeed mâiʹd kuåivâslääʹjj tiuʹddepiijjmõš tuõttvuõđâst ooudald da ouʹddelgo vuäǯǯaim raajjâd ääʹššest tuåimmjeei õhttsažtuâjjmaallid paalǥâskooʹddi, sääʹmjieʹllemvueʹjj vueʹǩǩneeʹǩǩi da siidivuiʹm. Läittmõõžžid valmštõõli meeʹst tuâjj-joukk, koozz kuʹlle mä. ääʹšš ouʹddepuʹhtti Inga-Briitta Magga, lääʹǩǩpiisar Aimo Guttorm da vuâllaǩeeʹrjtam. Leäm toottvaž, što mij tuâjj oʹnnsti puârast”, saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi maainast. + + Sääʹmteʹǧǧ räukk saaǥǥstõõllmõõžžid kuåivâslääʹjj suåvtumuužžâst Tukes jååʹđteei tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩminiʹstteriain di jeeʹrben Tukesin. Mâʹŋŋlubust sääʹmteʹǧǧ jordd riâššâd kuåivâslääʹjj suåvvtumuužžâst õhttsažsåbbar, koozz kååččat paalǥâskooʹddi, veʹrǧǧneeʹǩǩi, nuõrttsaaʹmi sijddsåbbar da Tukes võboršeeʹǩǩid linnjjeed kuåivâslääʹjj suåvvtumuužžâst da čõõnõsjoouki õhttsažtuâjast. + + ”Lij ǩeâhssai što läittamprosess lij pešttam nääiʹt kuuʹǩǩ. Sääʹmteʹǧǧ lij eʹtǩǩääm, što Tukes suåvvteʹči Ruäʹvnjaarǥ vaaldšemvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥ lååʹppvueʹjj tõn räjja, ko Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõđâst vuäǯǯčeš ääʹššest linnjjumuužž. Tukes ij leäkku nääiʹt tuejjääm. Ååʹn kuåivâsveʹrǧǧneeʹǩǩ tuåimmjumuš lij tuejjääm pâiʹlmeäʹrrsaž vääiʹv lååʹv ooccja, sääʹmtegga, veʹrǧǧneeʹǩǩid da paalǥâskooʹddid. Tuäivam, što tuʹmmstõõǥǥ mieʹldd õhttsažtuâjj Tukesin šõõdči tõnnallšem, mäʹhtt lääʹjjšiõtteei lij jorddam. Sääʹmteʹǧǧ lij vaalmâš õhttsažtuõjju kuåivâslääʹjj õõlǥtõõžži tiuddumuužži diõtt”, saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi linnjad. + + Parlameʹntt priimi vueʹssmannust kuåivâslääʹjj 169 § mieʹlddlaž muttâz, koon mieʹldd Tukes vuäitt vuâđđõttum määiʹnest ooʒʒi raukkmõõžžâst malmmooccâmlååʹv leʹbe kåʹllškuʹlljeemlååʹv viõǥǥâståårram juätkkjumuužž leʹbe kuåivâslååʹv leʹbe kuåivâs-staanvuõđlååʹv kuõskki tuʹmmstõõǥǥâst mieʹrreed, što lååʹvest õhttlõvvõttum tuåimmtuâjaid vueiʹtet läittmõõžžâst huõlǩâni riõmmâd lååʹpptuʹmmstõõǥǥ jääʹǩǩteeʹl.”Parlameeʹnt tuejjeem muuttâs leäi teâpstum da sääʹmteʹǧǧ tuejjii eʹtǩǩõõzz veâl vaaldšemväʹlljkååʹdd kuullâm õhttvuõđâst, što ouʹddelgo kuåivâslääʹjj riõmât muʹtted, vueʹrtet Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt linnjjumuužž kuåivâslääʹjj tiuʹddepiijjmõõžžâst. Miõlstan parlameeʹnt tuʹmmstõk leäi teâpstum lokku vääʹldeeʹl Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥ”, särnn saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs ååcc mieʹrräiggsaž projeʹktt-tuâjjla äigga 1.11.2015–31.1.2016, leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. Nuõrisuåvtõs lij vuäǯǯam pååđteäggtõzz Oahppoofelaš-haʹŋǩǩõõzz čõõđtem diõtt. Haŋǩǩõõzz mieʹrren lij čiõʹlǧǧeed, koin ämmatvuuʹdin liâ ååʹn da pueʹttiääiʹjest tuâjjpääiʹǩ säʹmmlai dommvuuʹdest, koin ämmatvuuʹdin lij tarbb sääʹmǩiõllsaž tuâjjlaid da nõõnnallšem tuâjaid vuäitt tuejjeed vooʹps kuʹǩǩentuejjeemnalla. Projeʹktt-tuâjjla tuâjjan lij tuejjeed ooudbeäʹlnn peäggtum čiõlǥtõs. Čiõlǥtõõzzâst tieʹddtet Oahppoofelaš-infovihkk, kååʹtt jueʹjjet nuõrid. Tuâʹj oʹnnstemnallšem håiddmõõžžâst veäʹǩǩte tobddmõš čiõlǥtõõzz da tuʹtǩǩummuužž raajjmõõžžâst sääʹmǩiõlčeäʹppvuõtt, šiõǥǥ atk-silttõõzz di oodd reâuggad jiõččaʹltteeʹl. @@ -5544,7 +5638,7 @@ Päärnai kåådlaž peiʹvvhåidd lij čuõvtemluʹvddkååʹdd vuâllsaž tuå Piârpeiʹvvhååidvuõiʹǧǧeeja vaʹsttat Âʹvvel da Törmäsen vuuʹd piârpeiʹvvhååidast. Piârpeiʹvvhååidvuõiʹǧǧeeja tuõjju koʹlle piârpeiʹvvhååid vuäʹpstumuš, päärnai peiʹvvhåiddsâjjdõõttmõš da –tuʹmmstõõǥǥ. Peiʹvvhååid jååʹđteei da piârpeiʹvvhååidvuõiʹǧǧeeja õõsttʼtat pueʹrmõsân arggpeeiʹvi čiâss: 9.00-11.30 äiʹǧǧkõõskin. Kontakt-teâđ -Peiʹvvhåiddkoontâr:
 Addrõs Kåʹddveʹrǧǧpõrtt,Piiskuntie 2, 99800 Âʹvvel +Peiʹvvhåiddkoontâr: Addrõs Kåʹddveʹrǧǧpõrtt,Piiskuntie 2, 99800 Âʹvvel Piârpeiʹvvhååidvuõiʹǧǧeeja Päärnaivuåppi kääzzkõõzz - INARI.FI - eeʹjj vuõđčiõlǥtumuš - päärna huõlââʹnnemvuõtt - päärna jälstumuš - päärna kaaunõõttânvuõiggâdvuõđ - päärna peâmmanveäʹǩǩ (peâmmanveäʹǩǩ da peâmmamtuärjjõs) Aanar kååʹddest päärnaivuåppi tuâjaid håidd sosialtuâjjlaž Sari Peltonen. Päärnaivuåppi kääzzkõõzz liâ määusteʹm. Kaaunõõttâmäiʹǧǧ âlgg vaʹrrjed ooudbeäʹlnn. Päärnaivuåppi håidd vieʹnc åålgbeäʹlnn šõddi päärnai eeʹjjvuõđ staanmõʹšše kuõskki aaʹššid, di päärnai huõlâânnmõʹšše, jälstumuʹšše da kaaunõõttmõʹšše kuõskki aaʹššid. Päärnaivuåppi håidd še päärnai peâmmamsuåppâmaaʹššid. Lââssteâđaid da ääiʹjvaʹrrjumuš: sosialtuâjjlaž: Sari Peltonen, teʹlfonäiʹǧǧen čiâss 12.30-13.30 nââmrest 040-844 5478. Eeʹjjvuõđ čiõlǥtumuš Päärnast lij vuõiggâdvuõtt ečča. Teʹl ko päärna puärraz jiâ leäkku veänccõõttâm kõskkneez päärna šõddâmpoodd, päärnaivuåppi vuõlttad jeänna kåččmõõžž eeʹjjvuõđ čiõlǥtumuʹšše. Päärnaivuåppi håidd eeʹjjvuõđ čiõlǥtumuužž. Eeʹjjvuõđ tobdstumuužž mââibeäʹlnn eeʹjjvuõđäʹššǩeeʹrjid vuõltteet Sääʹmjânnam maistrâʹtte, koʹst eeʹjjvuõtt staanât. Eeʹjjvuõđ tobdstumuužžin staanât päärna da eeʹjjes kõskksaž ruåttvuõtt. Päärnaž vuäǯǯ seämmanallšem vuõiggâdvuõđlaž stattuuzz, kååʹtt lij veänccõõttâm paarâst šõddi päärnain. Päärnže vueiʹtet uʹvdded eeʹjj famiʹljnõmm. Eʹčč lij õõlǥtem vuässõõttâd päärna peâmmʼmuʹšše. Päärnaž vuäǯǯ še preeddanvuõiggâdvuõđ eeʹjjes da eeʹjjpeäʹʹllsai ruåđeez mââibeäʹlnn. Teʹl ko jeäʹnn ij haaʹled päärna eeʹjjvuõđ čiõlggeem vuâlla, son vuäitt ǩeâlddõõttâd tõʹst päärnaivuåppi åʹrnn. Teʹl jeäʹnn lij vuõiggõttum ooccad peâmmamvieʹǩǩ päärnže kååʹddest. Teʹl ko eʹčč haalad tobdsted päärna jieʹnn ǩeâlddõõttmõõžžâst huõlǩâni, päärnaivuåppi âlgg juäʹtǩǩed eeʹjjvuõđ čiõlǥtumuužž. Teʹl ko päärna puärraz jiâ leäkku veänccõõttâm kõskkneez, päärna peâmmjen lij vuõssʼsââʹjest tåʹlǩ jeäʹnn. Mâŋŋa eeʹjjvuõđ čiõlǥtumuužž puärraz vueiʹtte šeârvvna suåppâd tõʹst, što päärna huõlâânnmõš kooll kuhttuid puärrsid õhttseʹžže (õhttsažhuõll). Õhttsažhuõlsuåppmõš vueiʹtet tuejjeed päärnaivuåppi åʹrnn seämma vuâra eeʹjjvuõđ čiõlǥtumuužžin. Suåppmõš päärna huõlâânnmõõžžâst staanâd sosialkonttrest mâŋŋa tõn ku eeʹjjvuõtt lij stannum. Suåppmõõžž, päärna huõlâânnmõõžžâst, jälstumuužžâst da kaaunõõttâmvuõiggâdvuõđâst Veäncc- leʹbe vieʹncteʹmleett rätkkjemvueʹjjest päärnaivuåppi åʹrnn vueiʹtet tuejjeed da staannâd ǩeʹrjjlaž suåppmõõžž päärna, huõlâânnmõõžžâst, jälstumuužžâst leʹbe kaaunõõttâmvuõiggâdvuõđâst da peâmmamvieʹǩǩest. Suåppmõõžži jurddân lij staannâd ouddõs da ââldmõs ooumažkõskkvuõđid päärna da puärrsi kõõskâst. Mâŋŋa rätkkjem puärrsin âlgg räʹtǩǩeed, jäälast-a päärnaž eeʹjj avi jieʹnn åʹrnn. Päärna tuäivv da beäʹlest välddmõš lij vääžnai, leša vasttõsvuâlažvuõtt tuʹmmstõõǥǥâst ij vuäǯǯ kueʹđđed päärna tuâjjan. Puärraz vuäiʹtte suåppâd õhttsaž- leʹbe pieʹllkueiʹmteʹmpeâmmvuõđâst. Huõlâânnmõʹšše ǩiiččǩâni päärnast lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad peâmmvieʹǩǩ kuhttuin puärrsin di vuõiggâdvuõtt kaaunõõttâd sijvuiʹm. Sosialʼluʹvddkååʹdd stannum suåppmõõžž vaʹsttee lääʹjjviõkkvuõđstes duõmmišttâm tuʹmmstõõǥǥ. Puärraz õõutsââʹjest vuäiʹtte še taarbšem mieʹldd muʹtted ääiʹjben stannum suåppmõõžž leʹbe lääʹǩǩvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥ. Teʹl ko puärraz jiâ piâžž suåppmõʹšše päärna peâmmvieʹǩǩest, huõlâânnmõõžžâst, jälstumuužžâst leʹbe kaaunõõttâmvuõiggâdvuõđâst, sij vuäiʹtte ooccâd tuʹmmstõõǥǥ lääʹǩǩvuõiggâdvuõđâst. Taarbšem mieʹldd lääʹǩǩvuõiggâdvuõtt räukk čiõlǥtõõzz päärna åårrmõõžžin sosialveʹrǧǧneeʹǩǩin. Seeid aʹlǧǧe Teʹl ko suåppmõš leʹbe vuõiggâdvuõđ tuʹmmstõk ij mõõn lääʹjj mieʹldd Kuäʹss-ne puärrsi kõskksaž suåppmõš leʹbe lääʹǩǩvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõk ij arggjieʹllmest mõõn nuʹtt mäʹhtt âlgg. Päärnaž ij kaaunõõđ tõin puärrsin, koon åʹrnn son ij jäälest, leʹbe nuʹbb puärrsin ij uuʹd päärna tõn puärrsa, koon åʹrnn päärnaž veerjlânji jäälast. Näkkam vueʹjjin nuʹbb puärrsest vuäitt ooccâd suudvuõiggõõzzâst suåppmõõžž leʹbe lääʹǩǩvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥ tiuʹddepiijjmõõžž (åålǥasmetteemveʹrǧǧneeʹǩǩest, teʹl ko suåppmõš/tuʹmmstõk lij tuejjuum mââimõõzzâst 3 mannu äiʹǧǧen). Peâmmanveäʹǩǩ Puärraz vaʹsttee päärna peâmmamvuõđâst ooddeez mieʹldd, väʹlddveârlanji 18 ââʹǩǩeeʹjj räjja. Tõt puärrsin, koon åʹrnn päärnaž ij jäälast, lij õõlǥtem mäʹhssed päärnže peâmmamvieʹǩǩ ǩiiččǩâni tõõzz, lij-go päärnaž õhttsaž huõlâânnmõõžžâst leʹbe tåʹlǩ nuuʹbb puärraz huõlâânnmõõžžâst. Veäncc- leʹbe vieʹncteʹmleett rätkkjemvueʹjjest päärnaivuåppi åʹrnn vueiʹtet tuejjeed da staannâd ǩeʹrjjlaž peâmmamsuåppmõš. Peâmmamvieʹǩǩ šorradvuõʹtte vaaikat päärna peâmmʼmõõžž tarbb da puärrsi peâmmamoođđ. Peâmmamvieʹǩǩ šorradvuõđ laʹsǩeʹmmen veäʹǩǩen ââʹnet Vuõiggâdvuõttministeria tuâjjäʹrttelsmiõtldõõzz 2006:10: Päärna peâmmamvieʹǩǩ šorradvuõđ ärvvtõõllmõš. Peâmmanvieʹǩǩ mieʹrr staanâd suåppmõõžžin leʹbe lääʹǩǩvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥin, koon mottmõʹšše mâŋŋa lij vueʹittmõš, teʹl ko jieʹllemvueʹjj åårrmõõžž aaibšânji mottjâʹvve. Teʹl ko peâmmamõõlǥtem kuâđđ huõllteʹmesvuõđâst suåppum peâmmanvieʹǩǩ mähssmõõžž, vuäitt ââldaspeâmmai ooccâd peâmmanmääus åålǥasmetteem pääiʹǩ leʹbe son vuäitt ooccâd KELA:st. Ns. škoouʹlʼjemsuåppmõš Puärrsin lij lääʹjj mieʹldd veâl vasttõs päärna škoouʹlʼjumuužžâst šõddâm kuuli beäʹlnn, håʹt päärnaž lij tiuddâm 18 eeʹǩǩed. Škoouʹlʼjemkuulin vueiʹtet tuejjeed suåppmõš peâmmamsuåppmõõžž nääʹleʹld. Teʹl ko päärnaž lij tiuddâm 18 eeʹǩǩed, suåppmõõžž tuejjemen son eeʹttǩǩâstt tiuddâkksaž vuõiggâdvuõđin tåʹlǩ jiijjâs ouddõõzzid. Liiŋk Pieʹllkueiʹmteʹmpeâmmvuõđ da õhttsažpeâmmji lett Piâraaʹšši suåvtõõllmõš